Eesti kunst (Maalid)

Käisin 5. aprillil Kumu kunstimuusemumis nautimas nii uut kui vana eesti kunsti. Näitus asus 3 ja 4 korrusel ning kajastas tohutul hulgal talendikaid kunstnike läbi aja. See postitus saab olema kaheosaline: ühes osas kirjeldan ma maalikunsti ja teises osas skulptuure. Näitus oli kronoloogilises järjestikus, minnes vanemast ajast uuemasse. Kuna näitus oli ääretult mahukas kirjeldan ja näitan enda jaoks meeldejäävaid töid.
Alustan kolmanda korruse näitusest, mille pealkiri oli Varamu, kus asus Eesti vanem kunstiklassika. Ekspositsioonis on näha ranget akadeemilisekunsti kätt. Pildi sisud on mütoloogilised, maalitakse natüürmorti, portreesid ja maastikke. Üks põhjus, miks ma just sellele näitusele läksin oli kuulus Johann Köleri maal "Lorelei needmine munkade poolt". Pilt on tohutult suur mõõtudega 395x345 cm ning sisuks on näkineiu lorelei needmine munkade poolt, kuna merineitsi põhjustas paljude laevade hukkumisi. Kõik Köleri maalid olid tehtud elutruult ning ilu peitus detailides ja emotsioonides. Kumu seinad olid suurelt hulgalt kaunistatud Köleri maalitud portreedega, mis olid väga ilmekad.

Lorelei needmine munkade poolt

Mulle jäid ka silma Carl Timoleon Von Neffi tööd. Ta maalis palju naiste portree pilte, mis olid romantiseeritud, tuues esile maali "Eesti talunaine lapsega". Seinal leidus ka natüürmorte (elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsiooni), millest osad olid ka maalitud Alfred Hirve poolt. Minu isikliku arvamuse kohaselt on natüürmordi järgi hea vaadata kunstniku enda esteetilist taju ja elementide kokku sobitamis oskust, mistõttu on nad minu jaoks intigeerivad.
Kumu kunstihoone seinal ilutsesid ka väga kaunid mereäärsed maastiku maalid, mis olid tuntavad kui Eugen Dückeri kätetööd.

Alfred Hirv

Kratt

Liikudes järgmisse saali, mis on asjakohaselt nimetatud "Sajandi vahetus", leiame juba uuema aja kunsti teoseid, kus loomulikult nimetamata ei saa jätta Oskar Kallise ilmekaid Kalevipoja eepose teemalisi pilte, millel on väga omapärane stiil ja värvikasutus. Väga meeldis mulle Aleksander Prometi töö "Kratt". See oli sünge ja moonutatud väljanägemisega aga tõmbas vaatama ja pildi sisu hindama.
Adamson Eric maalis ilmekaid pilte, mis olid vaatega aknast välja. Üks mu lemmikumaid töid oli üks maal, mis oli maalitud eraldi kolmele lõuendile. Minu tähelepanu suutis ka tõmmata Albert Kesneri maal "Hoov". Erinevalt teistest maalidest oli Kesner puu oksad töö sisse süvistanud, mitte maalinud. Tundus nagu ta oleks peenemad puu oksad pintsli teise otsaga värvi sisse sooninud. Lahendus oli teistsugune ja kandis edasi tunnet puuoksadest.

Adamson Eric

Nikolai Kummitsa teosed olid väga soojade värvidega ja jätsid tunde nagu päike tõuseks ja piltidel kujutles ta talusid.Edasi liigun järgmisele korrusele, millel asuv ekspositsioon kannan pealkirja Rasked valikud. Seal kajastub juba kõvasti Nõukogu ideoloogia propageerivatelt kunstitöödelt. Väga palju punase lippu keskseid töid oli Viktor Karruse poolt, kus autod sõidavad üle viljapõldude punaste lippudega. Vaatama jäin ma Ants Viidaleppi tööd, kus üks pioneeri poiss õpetas teisi poisse mudellennukit valmistama, pilt oli lihtsalt liikuva ja ambitsioonika väljanägemisega.Nikolai Kormašov maalis nõukoguliidu lihttöö klassi, jättes nendest suursuguste ja tugeva väljanägemise.

Nikolai Kummits

Viktor Karrus

Edasi tuleb juba modernismi ja sürrealismi ajastu, kus esimesena püüab mu pilgu Jüri Arraku unustamatu stiil ja Kalevi poja eeposest pildilõigud. Huvitavad olid ka Ilmar Malini tööd, eriti veel töö "Stalin", mis peegeldab Vene repressiooni. Üks jõhkramaid töid, mida ma terve näituse jooksul näinud olin oli Johannes Saali "Metropol", mis kujutas endas ülespoodud naist. Pilt peegeldab valu ja ahastust, mida see naine oli tundnud ja pilti oli raske vaadata. Elavalt kajastasid sürrealismi Jüri Palmi elavad ja mitmedimensioonilised teosed.
Kunstinäituse lõpetasid Aili Vindi tööd, milles oli mängeldud meisterlikult värvispektriga.

Aili Vint

Kunstimuuseumis käimine oli ääretult värskendav ja ma nautisin seda tunduvalt rohkem, kui ma oleksin arvanud. Näitus oli kenasti korraldatud ja iga eraldi ruumi jaoks oli oma sissejuhatus ja kirjeldus.
Kogenud elamusega jäin ääretult rahule.